Nii armas... päike paistab, väljas on 13 kraadi sooja, tuulevaikne. Ja mina istun toas, sest kevad murdis mu lihtsalt maha. Mitta ainult minu, vaid ka Laura. Ja nii me siis siin toas kahekesi istume, joome teed ja ootame SUVE.
Tegelikult ma ju tundsin reedel riisudes, et nahk on seljas märg ja tuul tõmbab. Kuna talv oli olnud väga pikk ja lumine, siis ma lihtsalt ei raatsinud tuppa minna ja võtsin päevalt kõike, mida sain. Haiguse nimelt. Lihtsalt nii hea on pärast seda suurt talve riisuda nii, et käed on valusad. Maainimese rõõmud.
Ja nüüd loodan ma kenasti terveks saada, et taaskord väljas seda Kevadet nautida:)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment